Resources


Literature on Estonian dialect syntax

  • Juhkam, Evi. 1983. Rootsipärane objekt eesti murretes. Keel ja Kirjandus 3. 122–125.
  • Juhkam, Evi. 1998. Eesti-rootsi murdekontaktid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. Filoloogiateaduskond Käsikirjaline magistritöö.
  • Juhkam, Evi. 2009. Eestirootsi refleksiivverbi mõjust eesti murrete verbikasutusele. In Marja Kallasmaa & Vilja Oja (eds.), Kodu keel ja keele kodu. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009, 57–69. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  • Juhkam, Evi. 2012. Harju-Madise murrak. (Ed.) Mari-Liis Kalvik & Helmi Neetar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  • Juhkason, Grethe, Andreas Kalkun, Liina Lindström, Helen Plado 2012. Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders, 11 - 29. Võro Instituut
  • Kalmus, Mervi. 2009. Isiku ühildumine eesti murretes. Tartu: Tartu Ülikool Käsikirjaline magistritöö Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
  • Kask, Arnold. 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.
  • Keem, Hella. 1961. Vanapäraseid objektirektsioone Nõo murrakus. Keel ja Kirjandus 9. 544–545.
  • Keem, Hella. 1973. Võru murde vahekorrast teiste lõunaeesti murretega. Keel ja Kirjandus 10. 605–611.
  • Klaus, Anneliis. 2009. Eitus eesti murretes. Tartu: Tartu Ülikool Käsikirjaline magistritöö Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
  • Kehayov, Petar, Liina Lindström, Ellen Niit 2011. Imperative in interrogatives in Estonian (Kihnu), Latvian and Livonian. Linguistica Uralica, 47(2), 81 - 93.
  • Koit, Enn. 1963. Eitus saarte murdes. Emakeele Seltsi toimetised. Nonaginta: Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963 6. 139–147.
  • Lindström, Liina 2010. Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, 88 - 118.
  • Lindström, Liina & Kaili Müürisep 2009. Parsing Corpus of Estonian Dialects. Proceedings of the NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, vol. 8, 22–29. Northern European Association for Language Technology. [pdf]
  • Lindström, Liina, Mervi Kalmus, Anneliis Klaus, Liisi Bakhoff & Karl Pajusalu 2009. Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 2008 (54). 159–185. [pdf]
  • Lindström, Liina, Eva Velsker, Ellen Niit & Karl Pajusalu. 2009. Mees “man”, aeg “time” and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In Marja Kallasmaa & Vilja Oja (eds.), Kodukeel ja keele kodu. Home Language and the home of a language. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009. (Eesti Keele Instituudi Toimetised 13). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. [pdf]
  • Lindström, Liina, Liisi Bakhoff, Mari-Liis Kalvik, Anneliis Klaus, Rutt Läänemets, Mari Mets, Ellen Niit 2006. Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Keele ehe , 154–167. (Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetooli Toimetised 30). Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. [pdf]
  • Lindström, Liina 2004. Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses.
  • Lindström, Liina ja Karl Pajusalu 2003. Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241 - 257.
  • Lindström, Liina, Varje Lonn, Mari Mets, Karl Pajusalu, Pire Teras, Ann Veismann, Eva Velsker, Jüri Viikberg 2001. Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Keele kannul: pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 186 - 211. Tartu: Tartu Ülikool
  • Lindström, Liina 2001. Eesti murrete korpuse iseloomustus argivestlustega võrrelduna.
  • Lindström, Liina 1997. Eitus Võru murde suulises kõnes. Pajusalu, K.; Sullõv, J. (Toim.). Läänemeresoome lõunapiir (143 - 154). Võro: Võro Instituut
  • Muižniece, Liena, Helle Metslang & Karl Pajusalu. 1999. Past participle finitization in Estonian and Latvian. In Mati Erelt (ed.), 128–157. 11th ed. (Estonian: Typological Studies III). Tartu: Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu.
  • Must, Mari. 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut.
  • Neetar, Helmi. 1963. Ühest aluse ja öeldise ühildumise juhust eesti murretes. Emakeele Seltsi toimetised. Nonaginta: Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963 6. 217–223.
  • Neetar, Helmi. 1964. Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 10. 151–166.
  • Neetar, Helmi. 1965a. Aluse ja öeldise ühildumise seaduspärasustest eesti murretes. Keel ja Kirjandus 1. 25–29.
  • Neetar, Helmi. 1965b. Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 11. 185–193.
  • Neetar, Helmi. 1966. eks-laused. Emakeele Seltsi aastaraamat 12. 119–124.
  • Neetar, Helmi. 1970. Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 16. 195–206.
  • Neetar, Helmi. 1988. Mõnest teonimetarindist eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 1986 32. 36–45.
  • Pajusalu, Karl. 1996. Multiple linguistic contacts in South Estonian variation of verb inflection in Karksi. Turku: Turun yliopisto.
  • Ploom, Harald. 1954. Kaassõnad eesti murdeis. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool Käsikirjaline diplomitöö.
  • Potseps, Vaike. 1956. da-infinitiiv ja selle tarvitamine eesti murdeis. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool Käsikirjaline diplomitöö.
  • Sang, Joel. 1974. Eitavad laused Kihnu murrakus. Eesti keele kateeder: Tartu Riiklik Ülikool Käsikirjaline diplomitöö.
  • Sang, Joel. 1975. Eitus Kihnu murrakus. Keel ja Kirjandus 3. 155–162.
  • Uiboaed, Kristel. 2010a. Ühendverbid eesti murretes. Keel ja Kirjandus 1. 17–36. [pdf]
  • Uiboaed, Kristel. 2010b. Statistilised meetodid murdekorpuse ühendverbide tuvastamisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 6. 307–326. [pdf]
  • Univere, Aili. 1966. Põhja-Eesti hakkama ja Lõuna-Eesti nakkama. Emakeele Seltsi aastaraamat 12. 109–117.
  • Univere, Aili. 1988. Idamurre. Emakeele Seltsi aastaraamat 1986 32. 59–93.
  • Vitsberg, Eduard. 1958. Eitus eesti murretes. Eesti keele kateeder: Tartu Riiklik Ülikool Käsikirjaline diplomitöö.